võtsin ennast kätte ja panen aegamisi üles kõik suvised tegemised ja materjalid. ehk saab veel asja. Niisiis ehitusblogi. Esmalt üks lugu kuna ma armastan igasugu selgituste asemel alati lugusid. Kunagi kui meil lauta ehitati ja ma umbes 3 a olin, hakkas emal suvel puhkus ja olime kahekesi kodus. Päike paistis ja ema küsis, nii kallis tütar, mis me täna tegema hakkame. "Teeme segu" olin ma segumasina juurde kõndides konkreetne. Ehk siis mulle meeldib ehitada ja kuna ma millestki muust ei oska ehitada, siis on lihtne ja loogiline-savi. Nojah ega ma savist ka ju tegelikult ei oska aga ma usun, et see saviga mäkerdamine on meil geenides. Jajah vaadake lapsi sopa ja liivaga mängimas, need on ehitusoskused, mis meil hiljem suureks saades ära võivad kaduda.
Ma leian, et savi on nii lollikindel ja hea materjal, et siin ei ole vaja alati palju teooriaid ja valemeid ja koolitusi. Tuleb lihtsalt katsetada ja tunnetada. Tahangi siin jagada oma katsetusi ja ka ebaõnnestumisi. Natuke ajab mind närvi see suhtumine looduslikus ehituses, et kuigi sa istud kodus savihunniku otsas, siis sulle tehakse selgeks, et ega sa sellest krohvi kokku segada ei saa ja pead ökoehitusepoest seda hirmsa raha eest ostma. Õpitud abituse teema. Ehk siis kui juba mina, kes siiamaani korralikult krohvida ei oska ja tegelikult võhik olen, suutsin krohvi kokku segada, mis seinast alla pole kukkunud- siis saab sellega iga teine hakkama. Ainult usku on asjasse vaja ja tahtmist oma käte (ja jalgadega) luua.
No comments:
Post a Comment