Seinte krohvimine

Minu viimane suur vaimustus. Tavaliselt kui ma saviehitusest rääkima hakkan, siis on esimene kommentaar, et ja jaa sitast tehakse ka maju. Nojah ja kui ma siis peale mitmeid katsetusi mere äärest õhetavana koju tulin, et ma olen seganud kokku krohvi, mis ei pragune ja peaks saviseina vihma ja tormide eest kaitsma ja kavala näoga lasin koostist ära arvata, poetas isa moka otsast, tegid lehmasitast jah. Tegin küll. Ehk siis vedel savi, liiv, lubjapasta, värske sõnnik.Jälle väga umbes vahekorras 1:1:1:1. Segan suvaliselt kokku ja paremate omadustega krohvi ei ole ma näinud. Ma arvan, et lubjapastat võib rohkem ka panna, sest esimesed katsetused kuivasid mul heledamaks aga siis suuremal pinnal kasutasin pastat niipalju kui järel oli ja tulemus selline.Enne niisutan cob seina lubjapiima või savipiimaga ehk siis vesi ja natuke lubjapastat või savi sisse. Siis kannan kummikindaga peale, lasen taheneda ja silun. Kuivamise ajal peab mitu korda siluma ja niisutama. See on loomulik,et tekivad väikesed praod aga need saab siludes ilusasti ära kaotada. Ja siin Rannakülas on tõsised tormid ja külgvihmad ehk siis pea sobivaim koht erinevate krohvide katsetamiseks. Tulemus on tugev- vihmaga võtab niiskuse sisse aga ei lagune ja käre külm pole ka lagundanud


2. Värske lehmasõnnik ja savi vahekorras 1:1. Tuli selline pehme herilasepesa taoline materjal. Aga päris märjaks saades muutus pehmeks, niiet välisseina ei soovita aga siseseinad tegin üle: