Sunday, December 13, 2009

Võrumaa savi


Väike vahepõige: katsetasime Võrumaa savikrohvi. Savi oli varem välja kaevatud, ilusasti läbi külmunud ja pude. Kuna ei olnud väga suurt pinda vaja krohvida, siis sõelusime kuiva savi käsitsi läbi metallsõela, et suuremad kivid välja saada, hulka liiva ja siis midagi sideaineks. Kuna oli august ja hundinuiavilla polnud varutud, siis katsetasime heinapepredega ehk siis ronisime pööningule, kus kunagi oli heinu hoitud ja võtsime peoga peenemat sodi. Seekord ei kasutanud segamiseks akutrelli, labida ja kätega sai hakkama. Aluspind oli vana saviga krohvitud soojamüür, mille niisutasime üle ja siis krohvisime. Päris ausalt öeldes ega ma siiani krohvida ei oska, et siis natuke mätsisin ja tegin vigureid peale. Tulemus selline nagu ülal näha.
Ja siiamaani ei ole ma suutnud kokku segada sellist savikrohvi, mis seinast alla kukuks. Põhimõte lihtne, kui on liialt palju liiva siis kuivanud krohv pudiseb; kui liialt palju savi-praguneb. Täpsemaid vahekordi saab jälle kirjandusest aga mina olen alati tunde järgi rohkem savi lisanud kui retseptides ette nähtud.
Ja natuke saab irvitada kui igasugu ehitajad räägivad, et tuleb ikka valmis krohvisegusid osta, mis hirmsat raha maksavad. Olen nõus, et kui tahta täpselt sellist seina nagu poes näha, siis tasub ära aga mulle meeldib just see üllatusmoment. Põhimõtteliselt saab igaüks hakkama ka oma koduaia savist krohvi kokkusegamise ja seinapanemisega.

No comments:

Post a Comment