kasvatamisel on kõige olulisem lihtsalt nende jälgimine. No näiteks Iris on sündinud kanakasvataja.
Ta on väikesest peale istunud Mamma juures kanadeaias ja kanu vaadanud. Nüüd kui meil on korteris tibude kasvatamise eksperiment edukalt lõpule viidud- on tal neli noort kana, kes ta sabas käivad ja kellele ta kärude kaupa rohtu veab. Ja kana on 2a lapse täiuslik lemmikloom, ehk kui ta on midagi head saanud, siis ta unustab ära, et vahel teda taga aetakse või võetakse sülle ja tehakse võimlemistrikke. Trikk näeb välja nii, et kana haaratakse sülle, siis keerutatakse ja lastakse hoo pealt lendu või pigem potsatatakse maha.
Aga kui meil kõigil on vaja midagi tähtsat teha, siis saab Irise vabalt pooleks tunniks kanade aeda saata, kus ta neid toidab ja kantseldab ja seal on aed ümber ehk ta ei saa jalga lasta!
Ja jonnihooge lahustavad ka kanad imeliselt. Vot ma ei tea, mis kasvatusteadlased arvavad aga nendel puhkudel kui Irise käest küsida, et mis tal juhtus, et ta nutab? Kas sa kukkusid? Ja ta teatab, et minu ei nuta, minu lihtsalt kisab! Siis on targem ta jälle kanu söötma saata...
No comments:
Post a Comment