Vahel juhtub nii, et lähed sõbrale külla ja lased silmadel üle ta toa käia. Raamaturiiulil jääb silma huvitav raamat ja siis meenub, et sul oli ka see raamat ja peale pisikest võitlust selgub, et see ongi sinu raamat. Mul juhtus just nii. Leo Rohlini Keraamika käsiraamat 2003 aastast ja seal on leheküljel 334 ilusasti kirjas pabersavi ja kuidas seda valmistada. Ma tean, et ma olen kärsitu aga 10 aastat?!
Igatahes täna segasin keldris oma 2 kuud ligunenud paberi, mis juba pisut kahtlaselt lehkas, kokku savi ja liivaga ja mätsisin seina. Ei ole paberkrohviga mässanud aga ise olen loomulikult vaimustuses. Selline nätske ja voolitav segu ja tundub, et jäi ilusti seina. Ei tohiks praguneda ka aga eks näis.
Imekombel on siin vaikus ehk kõik magavad ja ma saan rahus teed juua ja oma seina imetleda. Kui vähe on õnneks vaja.
Minu krohvis siis: 2 osa ligunenud pabermassi
3 osa savi (pulbrina)
1 osa liiva
Rohlini järgi võib pabermassi osa olla 2-50 %. Sellepärast ongi savikrohvi teha 100 korda lihtsam kui kooki. Katsu sa leida retsepti kuhu võid panna 2-10 muna. Ja krohv ei pea kerkima ja õnneks ei pea seda sööma. Elan välja oma kibestumust, sest üritasin paar päeva tagasi kräsupead teha. Enam ei ürita.
Lisamärkus: See on kindlasti Maailma Parim Seinast Maha Kukkumise Krohv. Koorus ilusti ühes tükis seinast eemale ja kukkus öösel pauguga põrandale. Tundub, et peab alla ikka võrgu panema ja liiva rohkem.
No comments:
Post a Comment