Monday, September 9, 2013

Taaskord krohvidest

Huuhhh me otsustasime ühes toas lahtise krohvi maha peksta ja kõik seinad üle krohvida. Väga ambitsioonikas plaan ja tähtajad ammu ületatud aga siiski, nüüd esimene aluskiht peaaegu valmis. Sügav kummardus Marko Kikasele Moostesse, kes andis geniaalse retsepti:
1 osa liiva (võiks olla erineva fraktsiooniga ehk siis segasin kohaliku Piusa peenliiva poest ostetud jämedama liivaga)
1 osa savi (Misso punane)
2 osa peenestatud põhku

ja kuna on küll põhuhooaeg aga ikkagi niiske ja meil vaid päikeseküte, siis läks esimene krohv uhkelt hallitama, lisasime siis lahustatud booraksit tunde järgi ja õhutasime korralikumalt. Enam ei hallita.

Segu on nii hea nakkuvusega, et tsementkrohvi tuli ainult savipiimaga niisutada ja ta jäi isegi vana värvi peale kinni. Ma sain sellega kõik kohad üle mätsida.

Aga kuskilt jäi silma, et peened jaapani savikrohvimeistrid lisasid krohvidesse riisijahu. Ja kuna mul on vaja kõik järgi proovida, siis sattusin sellisele vahvale lehele:inspiratsiooniküla.
Ja tänane viimistluskiht siis: 6 osa liiva (ainult imepeenikest kohalikku)
                                              4 osa savi
                                               2 osa kriiti
                                               2 osa pabermassi (leotatud)
                                               1 osa nisujahuliimi ? retsept siit: jahupasta
                                               1 osa peenestatud põhku (mida ma ei suutnud piisavalt peenestada, pigem siis hundinuiavilla ja seda siis 1%)

Paber siis vähemalt ööpäev leos olnud ja eelnevalt peenestatud. Lisan ennetavalt sortsu äädikat, sest kipub kergesti käest ära minema. Peenestada võiks ajalehti ja muud vanapaberit (igasugu paberpakend ei pruugi laguneda ja siis on oht närvi minna, kui pead krohvimise ajal neid suuri tükke välja nokkima).
Jahupasta jaoks segasin 250 ml nisujahu 250 ml külma veega ja lisasin liitrile keevale veele. Kuumutasin niikaua kui segu meenutas kliistrit ja ega ma tegelikult ei teadnud, mida ma teen aga eks see homme näha ole.
Panin selle jahujama ja paberi krohvi sisse, kuna tahtsin hakkama saada väga peene liivaga ja muidu ta oleks vist lihtsalt seinast pudenenud.

Tegin segu suure hooga liiga vedela ja ma veel ei tea, kuidas seda peaks seina kandma aga esimesed mäkerdused on paljulubavad. Ja kunagi panen siis pildid juurde.

Ma ei ole ikka piisavalt fanaatiline veel. Vahepeal oli mul sellest remondist nii kõrini, et lubasin töömehed tellida ja kipsiga kõik üle lüüa. Siis ütles Tarvi, et tema ei ole nõus- siis jäävad seinad nii nagu on ja kolime sisse tagasi. Ja tegelikult ma ei torise, sest mina saan segusid katsetada ja Tarvi krohvib ja siis saan mina lillekesi seina peale joonistada. Ma ei oska siiamaani korralikult krohvida.

Siin siis poolik sein kevadet ootamas, kus hästi näha kahe krohvikihi vahe:

No comments:

Post a Comment